USA ajalehe New York Times kinnisvararubriik räägib Tallinna vanalinna kinnisvarast kui võimalikust investeerimisobjektist.
- Tallinn Foto: Raul Mee, Äripäev
Väljaanne kirjutab rootslasest avalike suhete spetsialistist Gustaf Hertsiusest, kes kolis koos naisega kümme aastat tagasi Tallinna. Aasta hiljem ostsid nad vanalinnas asuvast majast pool ning toona maksid nad 2000 eurot ruutmeetri eest. Kaks aastat tagasi otsustati aga terve maja kasuks, ent hind oli selleks ajaks juba pea kahekordistunud.
Hertsius kommenteeris New York Timesile, et maja renoveerimine maksab omakorda 100 000 eurot, ent ta usub, et raha on igati õigesse kohta kulutatud. Hertsius märkis, et ettevõtjana tahab ta äri teha mugavalt – Eesti pakub head ärikliimat ja proportsionaalset maksusüsteemi. „Tallinna teeb väga meeldivaks kompaktsus ja ilu,“ leidis ta.
Hertsiuse kodu arhitekt Peter Sampson lausus, et vanalinnas elades pole tarvis autot, igale poole saab liikuda jalgsi. „Kui sa elad vanalinnas, siis ilmselt ei peagi sa sealt lahkuma,“ lisas ta.
Kinnisvarafirma Baltic Sotherby tegevjuht Svea Grün kommenteeris, et reeglina ostavad Tallinna kinnisvara kas soomlased või venelased. Paljud venelased mäletavad tema sõnul Tallinna kui väravat Läände ning see teeb investeerimise Eesti pealinna ühtaegu nii nostalgiliseks kui ka turvaliseks.
Lisaks vanalinnale tutvustab New York Times põgusalt ka teisi Tallinna linnaosasid. Välja tuuakse nii Nõmme kui ka Kalamaja.
Seotud lood
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.
Hetkel kuum
Nurm ja Siimann avaldasid, kui palju raha paistab üldse lootust tagasi saada
Täiendatud prokuröri kommentaariga
Tagasi Äripäeva esilehele